See südametu neiu, kes mulle end pakub,
keda ma vastu võtta ei saa, sest olen peadpidi pakul.
See kassi ja hiiremäng mida mängime, ajab mul
kõik vere varda ja võtab mõistuse.
Ta ütleb mulle, et soovib pureda mind kaelaveenist,
Ta ei ole ikka märganud mu verest pungil peenist.
Ütlen, et kogu veri on üldse teise kohta valgunud.
Ta lausub, et haistab seda kaugele ja et on armunud.
Ütlen vastu, et söön kaneeli, et peita enda aroome,
tuleb välja, et ta on kaneelilembeline gurmaan.
Ta ütleb, et leiab mind igast nurgast kus peidan,
nii merel kui maal, vastan, et peidan end nähtavas kohas.
Ta ütleb, et miski mind tema eest ei kaitse,
sest kiskja silmis jahtimine on maitsev,
ja mina tunnistan nüüd, et olen
valmis olema tema ohver. Kohtume sillal,
täiskuu eel, vahetult enne üks kohting veel.
Minu järgmine käik see, mille ta maha magas,
et olen ohvrit mänginud hunt lambanahas,
nüüd oled sa siin, arvanud, et olen kerge saak,
ent Mina ise lasin Su enda juurde tulema.
Oledki siin, minu ees, ja mina kuumalt Sinu sees.
Nüüd on minu kord teha aaauuuu, kui väljas lööb täiskuuu. Olen libahundiks muundunud.
Sulle neiu vampiiritar saan öelda ainult nüüd järgmist,
et Sina oled nüüd see lambuke määäääää, neiu ilus, shake your ääääääääääss.
Täna pureme üksteist läbi tuliste tunnete läbi südame mis ei löö ja alfaisase mutatsioon,
paneb poegima ka iga südametu neiu, adjöö.
Iial ei tea keda alahinnata võib, seetõttu ära kedagi end väetimaks pea. Kui aga jahid, siis kätte püüa, sest See kelle verd Sa jood, sellest sõltub ka sinu inspiratsioon.
Meestest saavad hundid, vampiiritarid ajavad hundi karvad turri,
panevad hundi ulguma ja hundist saab mees, kiisu kaisus nurrumas.
Mis vahet sel on, see on mu hetkene zen. Homme olen kaine ja kahetsen.