Mängisin esimest päeva uue sõbraga ja ostsin just omale gorilla-veepüstoli. No gorilla suust pritsis vett kui vajutada kõhu peale. Korralik ehmatus. Selle uue sõbra suurem vend tuli võimu näitama, olevat tema territooriumil.
Ta tuli vahtis mulle silma sisse ja hingas kuuma auru ninast. Kuna tal olid silmad nii kottis, siis ta meenutaski mulle gorillat ja ma olen hea seoste leidja, eks ma siis suunasingi rahulikult oma järgmiseks käigus gorilla tema näkku ja kuniks tema aju kärssas korraks, et mis on minu järgmine käik, siis käis alateadlik kihk ja närviimpulsside najal ma vajutasin veepritsiga talle näkku, et tõesti siis isegi silma sisse, et võibolla see aitab tema silmakottide vastu. See andiski mulle selle 2 sekundilise edumaa jooksu punuda, aga oh sa kurat kui väle see ahvipoiss oli. Ta hakkas mulle järgi jooksma kui metsistunud kiskja. Ma polegi näinud varem ahvi nii kiiresti jooksmas. Mul käis surm silme eest läbi.
Ma lidusin täiest väest kopekate kortermajja sisse ja välisust haarates käis teist korda surm silme eest läbi, et kui see uks nüüd lukus on, siis on see sekund-kahe küsimus kui ta mulle külje peale sisse lendab ja NÄGEMIST.
Uks oli lahti, sain sekundi pealt sisse, ja siis hakkas lidumine treppidest ülesse. Tema oli paks, mina olin väle. Korrusmaja oli äkki siis 5 korrust kõrge. 2 korrusele lidudes hakkas ta kiirelt väsima, ka mina olin võhmal. 3 korrusele jõudes mul oli kops nii koos, ja surm käis kolmandat korda silme eest läbi, sest ma sain just aru, et siin ongi 2 korrust ainult veel ja siis mul ei ole kuskile minna. 4 korrus jõudis kätte, teadsin, et nüüd on viimane korrus ja NÄGEMIST. Ma olin valmis suvalisse korterisse sisse minema, et pääseda.
Jõudsin 5-ndale korrusele ja täitsa perses, see vend andis alla üks korrus enne viimast, arvates, et äkki ma elan seal ja hingeldas kõvasti. Ma ise hingeldasin väga vaikselt. Ta jõudis neljandale korrusele, aga ma olin ainult korrus kõrgemal, ta oli surmväsinud ja andis alla, läks minema. Ma olin pääsenud ainult korruse võrra. Aitäh arhitektidele kes selliste asjade peale ilmselt on mõelnud.
Loo moraal oli see, et ära iial lõpeta eesmärkide püüdlust. Kui Sa oled kullakaevaja, siis see kullakamakas võis jääda ühe labidaviske kaugusele, enne kui Sa alla andsid või siis oleks ta ühe korruse suutnud veel ronida, oleks ta mulle korraliku peksu saanud teha.
Mcdonaldsi burgerid ei ole enam need mis nad kunagi olid.