Maa ainulaadse hapnikurohke atmosfääri tekke mõistatusi uurinud Kärt Paiste vaidlustas oma doktoritöös hiljutise teooria Suurele Hapnikusündmusele järgnenud õhuhapniku järsust kadumisest.
Hapnikurikas atmosfäär tekkis Maal 2,4 miljardit aastat tagasi nn Suure Hapnikusündmuse käigus, mille üksikasjad on tänaseni ebaselged. Varasemad uuringud on näidanud, et pärast Suurt Hapnikusündmust langes merevees lahustunud sulfaadi ja ka atmosfääri hapniku kogus drastiliselt, mis omakorda pidurdas evolutsiooni edasist kulgu. Tartu Ülikooli geoloog Kärt Paiste uuris kahe miljardi aasta vanuseid mudakivimeid ning tõestas vastupidiselt senistele uuringutele, et hapnikurikkaid keskkondi eksisteeris ka pärast Suurt Hapnikusündmust.
Hapnikuhingamine on energeetiliselt kõige efektiivsem hingamise viis ning seda peetakse peamiseks põhjuseks, miks erinevalt teistest Päikesesüsteemi planeetidest esineb Maal kompleksne elu. Seejuures suurem osa Maa ajaloost – planeedi tekkest 4,6 miljardit aastat tagasi kuni Suure Hapnikusündmuseni 2,4 miljardi aasta eest – iseloomustavad Maa keskkondi hoopiski hapnikuvaesed olud.