Valgustunud inimene ei järgi mitte mingeid käitumisreegleid.
Pole selliseid reegleid ja seadusi, mida ta peaks järgima või millest kinni pidama. Ta ei mängi võõraid mänge.
Tema käitumise määravad teda ümbritsev olukord või asjaolud.
Ta reageerib sündmustele ja teda ümbritsevatele inimestele nagu peegel.
Pärast valgustatust pole jäänud enam kedagi, kes saaks otsustada, et ta peaks käituma vastavalt kehtivatele reeglitele ja seadustele.
Tema tegevus on spontaanne reaktsioon kõigele tema ümber toimuvale.
Ta ei saa valida, kas alluda reeglitele või mitte, sest see, kes varem valiku tegi, on lakanud olemast.
Valgustatu tegutseb planeerimata. Tema tegevustel puudub põhjus.
Magava ühiskonna seadused ei huvita teda enam.
Tema tegevused on reaktsioon teda ümbritsevale.
Võiks öelda, et ta on nagu ruumis olev elektrivalgus. Ruumi valguses arenevad erinevad sündmused,
kuid valgus ise ei mängi selles kõiges mingit rolli. Valgustunud inimene on tuli, mis lihtsalt paistab - midagi muud ta ei tee.
Ta annab tunnistust kõigest sellest, mida valgustab valgus, kuid ei võta nendest sündmustest osa.
Tema ise ongi TEADLIKKUS.
Papaji
