Mõtlesin küll korra, et paneks kogemata korteri põlema, sest kõht läks nii tühjaks ja kedagi polnud kodus. Jutt käib siis sellest, et ma ei oska neid makarone keeta gaasipliidi peal. Õnneks naabritädi aitas kaane potilt maha võtta ja plita kinni keerata, korter jäi alles.
See on selline pika koridori alleetänav kuhu saab meelitada vihase venna jooksma sinu suunas ja siis viimasel hetkel astuda samm vasakule, nii et ta peaga vastu seina jookseb. Kahju, et endal piisavalt ajusid pole, et sellised asjad lõppevad tihti õnnetult. Igaüks enda eest? Ei.
Palmipuu taha saab peituda kui kellelegi vastu radikat kuppel puruks jälle kukutud ja süüdlast otsitakse näpp püsti sinu suunas, aga see kuramuse diivanitagune suur palmipuu on ainus sõber kes veel kitse ei pane, aga küll see ema mind kõrvupidi välja kakub, sest ruutmeetrite järgi on see korter nii väike, et see on minuti küsimus kui minust Dumbo tehakse. Võtan süü enda peale, kuigi tehakse palju hullemaidki tegusid nagu need minust vanemad poisid. Vaatasin aknast välja, nad olid kellegi pantvangi võtnud ja samal ajal kui õues läks hämaraks vedasid nad ta keldrisse ja ilmselt tegid peksa. Telekast tuli Godzilla, ma ei teadnudki mida teha, kas öelda vanematele või jätkata vaatamist. Ma jätsin ütlemata, sest tundsin, et minu sõnad ei kaja siin kaevus rohkem kui luts peeretab tiigis. Keegi ei pane seda tähele, sest käib rä'me üldistamine ja fookus läheb põhisõnumist mööda.
Kuldkalasid ei tohtinud kunagi valgjärvest kinni püüda, aga just need kuldkalad tahtsid mulle ainult konksu otsa sattuda. Nimetame seda kas heaks õnneks või keelatud viljaks, sest ühtegi kolme soovi ma soovida ei jõudnud, vaid ennem käis lahtise käe laks vastu oimukohta kui sain kala konksu otsast kätte ja tagasi visata, soovidest rääkimata, neid ei tulnud tõesti 1/3 ka mitte, minult võeti kõik soovid ja nüüd ma olengi see vend kes sooviks et tal oleks soov.
Tark ei torma, keegi loll ütles, aga see tekitas minus konflikti, et miks just kõige lollimad inimesed kes on seda tõestanud oma käitumisega ka, et nad lollid on, et miks just nemad neid kõike targemaid kilde loobivad. Siis jällegi... killud toovad õnne. Siis jällegi.... panin pildi kokku, et valetavad ikkagi targad inimesed, sest lollid ei oska valetada, neil on lihtsalt siiras süda ja hea õnn. Siirad inimesed oskavad elada, neil joppab koguaeg ja nad on õnnelikud. Rikkad ja targad inimesed oma diplomite ja paberitega käivad tänapäeval selveris pakke kiletamas, ainult lollid inimesed oskavad näha kui nõme töö see on ja istuvad parem kodus. See, et nad vaesed on, ei tähenda, et nad on odavad.
Rikkad inimesed kes kaotavad oma vara, teate... paljud neist ei mängi enam välja. Nad ei oska olla vaesed, see on kunst ja ainult kunstnikud oskavad seda teha. Siin maailmas on palju kunstnikke, aga kui vähegi proovida saab ka musta pori näkku olla kunst. Ma ei räägi massiimmigratsioonist, ma meelega ei häälda seda sõna väljagi, sest ma ei tohi öelda, seda õigesti, sest siis olen rassist. Ma ei ole, aga sel ei ole vahet, sest pidage meeles, et alati teab keegi teine egoist paremini mis sinule hea on, paremini kui Sina ise, sest egoist teab kõige paremini Sinu eest ka. Kuigi tal endal on elu putsis, ütleb ta, et võta kokku ennast. Sulle, mitte endale.
Laenud peale ja kasiinosse? Käi põhjas ära, sest ainult siis saad jalad konksu tõmmata ja lükata end pudelikorgist välja. Oled tore inimene, aga tea, et vaakum võtab Sinult kõik. Puhu nüüd siia aparaati ja vaatame mitu promilli siit välja lööb.
*Ooblä.
